Metsapuutaimede hange

Metsa uuendamise tegevused

Metsa uuendamise tegevused peavad vastama metsaseaduses ja keskkonnaministri 27. detsembri 2006. aasta määruses nr 88 „Metsa majandamise eeskiri” kehtestatud nõuetele. Sealhulgas tuleb pidada silmas taimede istutamise algtihedust ja sobivust kasvukohatüübile.

Hall lepp on uuendamisel lubatud ja võetakse metsa uuenenuks lugemisel arvesse vaid hukkunud või raiutud hall-lepikutes. Leesikaloo, sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi puistute raiestikud ja hukkunud metsaosad tuleb uuendada männi külvi või istutamise teel.

Juuremädaniku tõttu raiutud puistuid ei tohi uuendada raiutud puistu enamuspuuliigiga, välja arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi männikud. Metsakaitse ekspertiisi põhjal võib lubada uuendada juuremädaniku tõttu raiutud puistut ka raiutud puistu enamuspuuliigiga, kui kasvukohatingimused seda nõuavad.

Külvi eeliseks istutamise ees on lihtsus ja odavus. Külvi rajamine on otstarbekas keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni, samuti kivistel ning kruusastel muldadel, kus istutamine on raskendatud. Külvidega tehakse algust varakevadel, esmalt külvatakse kuivematele kasvukohtadele. Niiskematele kasvukohtadele rajatakse külvid viimases järjekorras. Lapile külvatakse 15-20 männiseemet või 20-30 kuuseseemet. Külvatud seemned kaetakse 1-1,5 cm paksuse kihiga.

Istutamine on küll kulukam ja vaevarikkam metsauuenduse viis kui külv, kuid selle eeliseks on taimede suurem suutlikkus võidelda rohurindega ning ebasobivate ilmastikutingimustega. Samuti räägib istutuse kasuks taimede kiirem kasv esimestel aastatel.

Istutatavad taimed jagunevad kaheks taimetüübiks:

• paljasjuursed taimed
  
  
• suletud juurekavaga taimed

Paljasjuurne taim on 1-2-aastane seemnest kasvatatud taim (seemik) või 3-4-aastane ühel korral ümber istutatud taim (istik). Taimede transportimisel peavad paljasjuursed taimed olema kaitstud kuivamise eest.

Suletud juurekavaga taim on 1-2-aastane eraldi konteineris või kasvatuskastis seemnest kasvatatud taim. Taime juurestik on ümbritsetud turbasubstraadiga. Metsa istutamiseks transporditakse suletud juurekavaga taimi kasvatuskastides või transpordipakendites, vältimaks turbamätta läbikuivamist.

Kvaliteetne taim on:

• roheliste okastega
  
  
• selgelt väljakujunenud ladvakasvu ja terve tipupungaga
  
  
• mehhaaniliste vigastusteta
  
  
• sirge tüvekesega
  
  
• niiske turbamättaga, ühekaupa turbamättas (suletud juurekavaga taim)

Paljasjuurseid taimi sobib istutada viljakatele, parasniisketele kasvukohtadele. Mida viljakam kasvukoht, seda suurem on rohu- ning väheväärtuslike põõsa- ja puuliikide kasv. Seetõttu tuleb taime valikul arvestada raiesmiku eripäraga. Paljasjuurse taime istutamine on kulukam, kuid omaniku kokkuhoid nelja-aastase avajuurse taime ning kahe-aastase potitaime hooldamisel kompenseerib selle vahe. Ka on paljasjuurne taim rohukasvule vastupidavam ning ei hukku nii kiiresti.

Suletud juurekavaga taimi sobib istutada vähem viljakatele kasvukohtadele.

 

Toetuse taotlemiseks peavad metsapuutaimed vastama keskkonnaministri 1. juuli 2016. aasta määrusega nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded” kehtestatud nõuetele ning olema soetatud kultiveerimismaterjali tarnijalt, kes on registreeritud taimetervise registris.

Istutamine on soovitatav:

• kuivadel muldadel, kus niiskustingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad
  
  
• viljakatel muldadel, kus lopsakas rohttaimestik ja tärkav võsa lämmatavad puutaimede tõusmed

• külmakohrutusohtlikel muldadel
  
  
• erosioonile alluvatel muldadel

 Nii potitaime kui paljasjuurse taime korral on soovitav maapind ette valmistada.

Külvi- ja istutuskohtade algtihedus:
  1) hariliku männi külvil vähemalt 3500 külvikohta hektaril;
  2) hariliku männi istutamisel vähemalt 3000 taime hektaril;
  3) hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril;
  4) aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta hektaril;
  5) aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril.

Väiksema algtiheduse korral loetakse metsa külvamine või istutamine looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks.

Labidaga istutamine

• kaeva maasse taime juurekavale vastav auk
  
  
• kobesta augu põhjas muld
  
  
• aseta taim istutusaugu keskele
  
  
• laota taimejuured laiali
  
  
• hoides taime püstiasendis, täida istutusauk mineraalmullaga
  
  
• tihenda pinnas taime ümber
  
  
• kontrolli, kas töö sai tehtud korralikult – taime õrnalt ladvast tõmmates ei tohi see maast välja tulla
  
  
• istutamisel peaks taime juurekael jääma kuni paar sentimeetrit ümbritsevas maapinnast kõrgemale, sest vajudes jääb taime juurekael maapinnaga tasa

Istutamine maakirvega

• löö maakirves istutamiseks sobivas kohas maasse
  
  
• kobesta augus olev muld – augu tegemisel arvesta juurestiku suurust
  
  
• võta taim ja tõmba kirvevart enda poole nii, et tekiks taimele sobiv auk. Hoia mulda kirvega kinni ja aseta taim auku ning tõsta siis sobivale kõrgusele nii, et taime juurekael jääks kuni paar sentimeetrit maapinnast kõrgemale
  
  
• tõsta kirves üles ja lükka muld kirvega tagasi juurte ümber, seejärel suru muld jalaga kinni ning kontrolli, et taim oleks kindlalt istutusaugus

Istutamine istutustoruga

• suru istutustoru maasse sobiva sügavuseni
  
  
• pane taim torusse
  
  
• ava jalaga vajutades istutustoru teravik
  
  
• tõsta toru spiraalselt keerates maast üles nii, et muld ei jääks toru teraviku külge
  
  
• tihenda muld taime ümber
  
  
• sule toru teravik ja võta vaba käega uus taim, samal ajal vali uus istutuskoht
  
  
• jälgi, et taim jääks istutamisel paar sentimeetrit mullapinnast sügavamale, et vältida turbamätta läbikuivamist
  
  
• istutustoru ummistumisel puhasta see ettevaatlikult, kuna tegemist on õrna töövahendiga. Mingil juhul ei või istutustoru lüüa vastu kivi, kändu või maad!

Kõigi istutusviiside korral väldi roheliste okste sattumist mulla sisse, et mitte meelitada kohale kärsakat!

 

Üldisi näpunäiteid

• hoia taimi kottides nii lühikest aega kui võimalik
  
  
• ära jäta taimi päikese kätte
  
  
• lopsakama rohukasvuga kohale istuta võimalikult suur taim
  
  
• tõrju heintaimi istutatud puutaime ümbert
  
  
• ajutiselt liigniiskes kasvukohas ära istuta reljeefi madalaimale osale, kuhu võib koguneda vesi
  
  
• võimalusel istuta kivi või kännu lähedusse, sest kännu või kivi lähedusse istutatud taim saab osa öösel eralduvat soojuskiirgusest ning kannatab seetõttu vähem külma
  
  
• vali õige istutusaeg – istuta kevadel, siis jõuavad taimed juurduda
  
  
• hiliskülmaohu korral istuta reljeefi kõrgemale osale
  
  
• istuta kohrutusohtlikule alale suuri paljasjuurseid taimi
  
  
• kärbi enne istutamist liiga pikki juuri. Ära köndista!
  
  
• jälgi, et taime asetamisel istutusauku jääksid juured laiali, tee taime juurestikule sobiv auk
  
  
• ära istuta taimi kaldu
  
  
• tihenda muld taime ümber